Ingli lugu

Olen nüüdseks Kenetreki saapaid kandnud 8–10 aastat. Algselt olid need mu peamised saapad jahihooajal, kuid sellest ajast alates on neist saanud mu igapäevased saapad. 22. märtsil 2019 sattusin UTV-õnnetusse, mille tagajärjel tekkisid mu vasaku jala sääre- ja pindluu lahtised murrud. Mind toimetati kiirabikopteriga Salt Lake Citysse erakorralisele operatsioonile. Mu jalga paigaldati 20 kruvi ja kolm plaati ning paar päeva hiljem saadeti mind koju.

Enne õnnetust olime abikaasaga broneerinud Deuling Stone Outfittersi kaudu 2019. aasta septembriks Yukonis põdrajahi. Olin väga mures, kas jõuan õigeks ajaks paraneda, kuid otsustasin kindlalt minna. Esialgu ei tohtinud ma paar kuud jalale raskust toetada ning juunis alustasin kerge füsioteraapiaga. Juuli lõpus lubas arst mul lõpuks vasakule jalale raskust toetada. Kui paistetus oli piisavalt alanenud, suutsin Kenetreki Hardscrabble'i saapad jalga panna ja esimesi samme teha. Jahini oli jäänud vaid üks kuu, seega kandsin saapaid nii sageli, kui jalg lubas, ning töötasin jõu taastamise nimel.

September saabus kiiresti ja alustasime teekonda Yukoni. Pärast Whitehorse'ist baaslaagrisse lendamist ootas meid peaaegu neljatunnine ratsamatk põdral aagrisse. Kui laager oli üles seatud, hakkasime ümbrust binoklitega uurima. Mu abikaasa märkas umbes 1000 jardi kaugusel ilusat isaspõtra. Meie giid, abikaasa ja mina kavandasime lähenemise, asusime teele ning jõudsime põdrale 230 jardi kaugusele. Maapind oli väga pehme ja käsnalaadne, mistõttu matkamine oli veidi pingeline, kuid 6. septembril õnnestus mul isaspõder küttida. Kaheksa päeva hiljem õnnestus ka mu abikaasal saada endale ilus Yukoni põder.

Olime mõlemad äärmiselt õnnelikud, et saime sellele seiklusele minna ja nii kaunid loomad küttida. Meie Kenetreki saapad aitasid meid koos paari põdra ja hulga rõõmsate mälestustega Yukoni ja sealt tagasi. Need pakkusid põdrajahi ajal mu vigastatud jalale nii palju tuge ja stabiilsust, et nüüd kannan neid iga päev. Peagi läheme perega Nevadasse ja Utah'sse hirvi küttima ning lõpetame aasta oma tütre esimese kõrbelambajahi­ga Nevadas. Kahtlemata kanname kõik Kenetreki saapaid, kui sünnivad uued jahilood!