Doni lugu

„Kahjuks ei räägi minu lugu sellest, kui hästi need saapad meeletus külmas vastu pidasid, kui täiuslikult need kohe karbist võttes istusid ilma sissekandmiseta või kui suurepärast tuge need ränka koormat kandes pahkluudele pakuvad (kõik see on tõsi!), vaid sellest, kuidas need olid esimene asi, mille haarasin kodust lahkudes, kui mu naabruskond põles. Need saapad said kiiresti äärmiselt tähtsaks, kui seisin selle koha kuumadel sütel, kus varem oli olnud minu maja, ja kaevasin innukalt, otsides oma naise ehteid või mida tahes, mida päästa. Kohaliku lukksepana teadsin, et pärast neid tulekahjusid jäid püsti vaid inimeste seifid. Järgmised kolm nädalat teravas rusus seife välja kaevates mõistsin, kui suurepärased ja vastupidavad need saapad tegelikult on! Need ei hoidnud mitte ainult mu jalgu turvaliselt ja mugavalt, vaid ei näidanud töö lõppedes peaaegu mingit kulumist. Ma kannan alati Kenetreki saapaid!”