Jasoni lugu

Soovin jagada lugu mägilõvi jahist.

Eelmisel talvel helistas mulle kala- ja ulukiametnik seoses tülikat käitumist ilmutava kaslasega. Üks mees oli talle helistanud ja öelnud, et tema hoovis on mägilõvi. Ta küsis, kas läheksin asja uurima. Läksime koos jahikaaslase ja ühe naisega, kellel oli jahiluba ja kes oli alati soovinud mägilõvi küttida.

Kohale jõudes tuli mees majast välja ja näitas meile, kus ta mägilõvi nägi. Jäljed kulgesid otse välisuksest mööda, auto kõrvalt läbi hoovi ja alla oja äärde. Lasime hagijad lahti ja nad tormasid minema. Mägilõvi jooksis mööda pööraseid ringe, püüdes hagijaid maha raputada. Kui sinna jõudsime, nägime mägilõvi üle nõlva jooksmas, hagijad kannul.

Peagi olid nad ta puu otsa ajanud. Ta oli paksus, lumega kaetud nulupuus. Sidusime koerad tagasi ja seadsime naise laskmiseks valmis. Kui ta mägilõvi tulistas, hüppas see puu otsast välja, jooksis mäest alla ja ümber mäeharja. Mu jahikaaslane läks verd otsima. Arvates, et lask läks mööda, lasin hagijad lahti. Kohe pärast seda hüüdis ta: „Leidsin verd!”, kuid oli juba liiga hilja. Hakkasin mööda mäeharja alla jooksma, teades, et oleme hädas.

Nad olid mägilõvi maha saanud ja lähemale jõudes nägin, et mägilõvi oli ühe mu jahikaaslase hagija ümber klammerdunud. Tormasin sinna, hüppasin nii kõrgele kui suutsin ja lõin mägilõvi jalaga pähe. See lasi hagijast lahti, kuid haaras kinni mu saapast. Mul olid jalas Kenetrek Mountain Extreme 400 saapad. Mägilõvi jõud oli uskumatu!

Leidsin end maast, püüdes jalga vabaks tõmmata. Ta hoidis mu saapast mõlema käpaga kinni ja hammustas saapa ninaosa. Ülemised kihvad tungisid läbi naha. Kuigi tõmbasin varbad nii kõverasse kui suutsin, tundsin endiselt tema lõugade survet. Lõpuks sain kuidagi jala vabaks. Seejärel saime hagijad tagasi tuua ja teha lõpliku lasu.

Ma ei suutnud uskuda, et ma ei saanud ainsatki kriimu. Mõlemad käpad hoidsid mu saapast kinni ja ma ei tundnud kordagi, et küünis oleks nahast läbi tunginud. Mägilõvi kihvad torkasid küll nahast läbi, kuid mitte sisemise kihina. Mul olid need saapad olnud umbes 4 aastat ja need pidasid suurepäraselt vastu kuni selle juhtumiseni. Mu tütrel oli järvel, otse maanteed mööda meie jahipaigast edasi, jääpüügi õppekäik.

Mu sõber on õpetaja ja ütles mulle, et kui saame mägilõvi, tooksime selle järve äärde, et lapsed seda näha saaksid. Pärast seda, kui olime saagi peale laadinud, suundusime järve äärde. Enamik lastest polnud varem mägilõvi näinud, seega oli päris lahe näha nende nägusid, kui me neile üht näitasime.

-Jason M.